„Stalking is such a strong word, I prefer Intense Research of an individual“

Standard

Autor: Pawel Kuczynski

Ema, isa, tütar ja vanaema, märgistatult perepea, väsinud, „tahan kõike“ ja ämmamamma. Need olid inimesed, keda mina koos Maria ja Kadriga poes vaatlesime. Meie eesärgiks oli tabada pere ostuharjumusi.

Kuidas valida?

Ma püüdsin läheneda asjale mõeldes, mis võiks ühte peret ning seal olevaid liikmeid mõjutada. Miks tehakse otsuseid nõnda? Alba ja Hutchins (1987, viidatud Diallo jt. 2013: 428 vahendusel) väidavad, et ostukäitumist mõjutab olulisel määral familiaarsus teatud poe või brändi suhtes. Familiaarsus nende sõnul väljendab toodetega seotud kogemuste arvu, mis on tarbija poolt kogutud. Kahe kõrvuti asetseva jalanõu poe vahel tehti valik. ABC King või SHU. Pere liikmed teadsid kohe, kuhu poes liikuda. Otsust võis muidugi mõjutada ka hind.

Meie poolt vaadeldud pere leidis SHU kauplusest lapsele kingad. Samas ei sooritatud ostu koheselt, käidi veel mõnes poes. Lõpuks pöörduti tagasi SHU-sse ja osteti kingad. Miks ei ostetud kohe esimesest kohast? See oleks aega säästnud. Mina leian, et rolli mängisid harjumused ning kauba väärtus.

Ost sooritatakse mulje alusel, kas kauba hind vastab tarbija oletuslikule väärtusele.

Veronika Kalmus väidab, et konsumerism sõltub paljuski tarbimisvõimaluste olemasolust ning vajadusest oma sotsiaalset positsiooni tarbimise kaudu pidevalt kinnitada. Siinkohal tooks võrdluse lapsega, kes esitas korduvalt nõudmisi. Kusjuures alati oli faktoriks see, et kellelegi teisel on ka. Laps tahtis oma positsiooni kindlustada.

Võrreldes eelmise dekaadiga, mitmed pered kulutavad rohkem, mis põhjustab muutusi perekonna kommunikatsioonistruktuuris. Mitmed vanemad annavad enda lastele taskuraha kompenseerimaks, et nad ei ei ole pidevalt oma lastega. (Chang jt. 2008:418, viidatud Yakup, Sevil 2011:55 vahendusel) Rahast on saanud suhtlemisvahend. Seose võib luua asotsiaalsete inimeste vahel, nende rahaline olukord pole kiita teisalt inimesed ei soovi nendega suhelda.

Ühiskonnas sätestab staatuse raha. Inimese väärtus seisneb üha enam selles, MIS inimesel on, mitte KES ta ise on.

Viidatud allikad:

  • Alba, J.W.,  Hutchinson, W.J. (1987). Dimensions of consumer expertise. – Journal of Consumer Research, Vol. 13 (4), pp. 411-454. (Kaudviide)
  • Chang, W.L., Lu, H.T., LIN, T., & Wen, Y.S. (2008). Influence of Family Communication Stracture and Vanity Trait on Consumption Behavior: A Case Study Of Adolescent Students in Taiwan. Research Library, p. 418. (Kaudviide)
  • Diallo, M.F., Chandon, J., Cliquet, G., Philippe, J. (2013). Factors influencing consumer behaviour towards store brands: evidence from the French market. – International Journal of Retail & Distribution Management, Vol. 41(6), pp.422 – 441.
  • Kalmus, V. (2005). Consumero, ergo sum: tarbin, järelikult olen olemas. Eesti Päevaleht. [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/consumero-ergo-sum-tarbin-jarelikult-olen-olemas.d?id=51004977] 12.12.2013.
  • Yakup, D., Sevil, Z. (2011). An Impirical Study on the Effect of Family Factor on Consumer Buying Behaviours. –  Asian Social Science, Vol. 7(10), pp.53-62.
Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s