“Meid ei armastata, meil on pohhui”

Standard

Pildil olev kiri tähendab “Meid ei armastata, meil on pohhui”. Vabandan üsna otsekohese väljaütlemise pärast, aga püüan lihtsalt korrektne olla.

Tegemist on projekti ” Kommunikatsioon ühiskonnas” tulemusega. Tähelepanuväärseks muudab selle pildi asjaolu, et kui pildi tegime, siis me polnud väga kindlad, mida see vene keelne tekst tähendab. Tagantjärgi vaadates, hea et jäädvustasime! Tegemist on Viru tänaval taksopeatuses asuva postiga, kuhu keegi on enda statementi jätnud.

Mida püüdis see inimene öelda jättes endast maha sellise märgi?

S.Steinberg (2007: 92) ütleb, et mitteverbaalse suhtluse korral on potentsiaalne valestimõistmise oht suurem kui verbaalse kommunikatsiooni puhul. Verbaalne kommunikatsioon edastab eelkõige sisu informatsiooni, samas kui mitteverbaalne edastab eelkõige suhestuvat informatsiooni (emotsioonid ja tunded) sõltuvalt olukordadest ja kontekstist, kus see esineb.

Seega võiks arvata, et märgi jättis maha mõni ratastoolis inimene, kes on isikliku kogemuse põhjal välja kujundanud ükskõiksuse (pohhuismi). See on ilmselt tema jaoks ellujäämisinstinkt. Inimene ei saa mitte suhelda, seega jättis ka tema endast mingi mõtte maha. Respekt! Eriti kuna märk asus nii pooleteist meetri kõrgusel.

Kahe märgi konflikt

Samas Fiske (2010: 40) selgitab, kuidas visuaali tõlgendatakse. Visuaali tõlgendamiseks vaadatakse objekti, märki ja tõlgendust. Siinjuhul on tegemist ju tegelikult kahe erineva objektiga – ratastooli silt ning statementi kleeps. Need on kaks erinevat asja. Nõnda on ka erinevad märgid ja tõlgendused. On täiesti võimalik, et kleeps sattus juhuslikult ratastooli märgi peale.

Lisaks tuleks arvestada, et kleepsu jättis endast maha vene keelt kõnelev isik, seega on statement ilmselt suunatud vene keelt rääkivale inimesele. Ehk on tema jaoks tõsine probleem, et venelased ja eestlased ei suuda omavahel integreeruda. Ajalooline mälu on eestlastel suunatud venelaste vastu, samas vene rahvusest inimesed ei mõista seda nõnda.

Armastusest ükskõiksuseni

Kokkuvõttes on iga inimese tõlgendus meie rühma pildist erinev. Minu lõplikuks järelduseks oleks aga see, et pilt kajastab meie ühiskonnas valitsevat ükskõiksust. Ükskõiksust avaliku korra vastu, teiste inimeste ning iseenda vastu. Ükskõiksus võib ju olla ellujäämisinstinkt, kuid miks on inimestel tunne, et elamise nimel peab pidevalt võitlema?

Viidatud allikad:

Steinberg, S. (2007). An Introduction to Communication Studies. Cape Town: Juta and Company Ltd.

Fiske, J. (2010). Introduction to Communication Studies (3rd Edition).  London and New York: Routledge.

TahmaPaul. logo arvab:  “Ükskõiksusest algab kaos”

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s